Olmmošlaš bázahusaid dutkama dutkanehtalaš rávvagat

Ovdasánit

Nasjonalt utvalg for vurdering av forskning på menneskelige levninger (Dákteriggelávdegoddi) lea De nasjonale forskningsetiske komiteene (FEK) ásahusa sorjjasmeahttun fágaidrasttideaddji lávdegoddi. Dákteriggelávdegotti ovddasvástádus lea ráhkadit ja ođasmahttit olmmošlaš bázahusaid dutkanehtalaš rávvagiid.

Olmmošlaš bázahusaid dutkanehtalaš rávvagat lea rievdi dokumeanta mii galgá ođasmahttot go lea dárbu, vai lea ođasmahtton daid dutkanehtalaš dárbbuid ektui mat dutkit, ásahusat ja eará aktevrrat deaividit. Dákteriggelávdegoddi almmuhii rávvagiid vuosttaš geardde 2013:s, ja dat gohčoduvvui olmmošlaš bázahusaid dutkama ehtalaš njuolggadusat. 2016:s rievdaduvvui ovdasiidogovvaillustrašuvdna. 2018:s bođii ođđa almmuhus, mas rievdadus eanas lei ahte rávvagat ožžo dálá nama.

Dát almmuhus, mii lea njealját, lea boađus vuđolaš ođasmahttimis. Dákteriggelávdegoddi mearridii čoahkkimis juovlamánu 3. beaivvi 2020 ahte rávvagat galge ođasmahttot. Bargojoavku, mas lávdegoddemiellahtut leat leamaš searvvis, leat ráhkadan suksessiiva álgoevttohusaid maid lávdegoddi dađistaga lea digaštallan ođđajagimánu 2021 rájes. Ođasmahtton álgoevttohus sáddejuvvui almmolaš gulaskuddamii skábmamánu 1. beaivvi 2021, ja gulaskuddanáigemearri lei guovvamánu 1. beaivvi 2022. Bohte 16 gulaskuddancealkámuša dutkanásahusain ja eará aktevrrain suorggis. Bargojoavku ja lávdegoddi digaštalle buot gulaskuddancealkámušaid vuđolaččat. Buot lávdegotti miellahtut geahčadedje ja mearridedje loahpalaš rávvagiid borgemánus 2022:s.

Ođasmahttinbarggus lea lávdegoddi earenoamážit deattuhan struktuvrra ja rámmaráhkadusa ja movt bealit nugo dutkanetihkkaláhka, rabas dutkan, stuorradáhta ja repatrierema  oainnusmahttima lassáneapmi váikkuhit rávvagiidda. Lea maiddái leamaš dehálaš čielgaseappot deattuhit dutkanetihka vuođđun olmmošlaš bázahusaid buori dutkamii. Stuorámus rievdadus lea bagadusa struktuvrra rievdadeapmi guovtti oassái: «A oassi: dohkkeheapmi, gudnejahttin, ja konteaksta» ja «B oassi: Analysat, bohtosat, gaskkusteapmi ja repatrieren», ja njeallje ođđa čuoggá laktin: ovtta destruktiiva vugiid ja dárkilastima birra (čuokkis 8), ovtta dáhtagieđahallama birra (čuokkis 9), ovtta repatrierema birra (čuokkis 10) ja ovtta visuála gaskkusteami birra (čuokkis 11). Dasa lassin lea lasihuvvon álgu ja appendiksa.

Dákteriggelávdegoddi háliida giitit buot aktevrraid cealkámušaid ja ovttasbarggu ovddas bagadusa ođasmahttima oktavuođas.

Oslo borgemánu 12. beaivi 2022

Sean D. Denham (lávdegoddejođiheaddji), Therese Robertsen Almaas, Marianne Hem Eriksen, Siri Forsmo, Kjetil Fretheim, Elin Rose Myrvold, Jens Rytter, Asgeir Svestad, Torgeir Sørensen, Sølvi Vik ja Lene Os Johannessen (čállingoddejođiheaddji).

Nils Anfinset (lávdegoddejođiheaddji 2014–2021) ja Tone Druglitrø (lávdegoddemiellahttu 2020–2021) lei oasseváldi ođasmahttinbarggus 2021:s.

Álgu

Dutkanehtalaš bagadus olmmošlaš bázahusaid dutkamii lea ruohtastuvvon dutkisearvevuođa dohkkehuvvon dutkanehtalaš norpmaide. Rávvagat leat ráđđeaddi, ja daid ulbmil lea váikkuhit ehtalaš gažaldagaid suokkardeapmái ja iešárvvoštallamii go dutká olmmošlaš bázahusaid (humána biologalaš materiála). Ehtalaš suokkardeapmi, mas iešguđetlágan beroštumit ja prinsihpat dássejuvvojit vuostálaga, berre leat oassin buot olmmošlaš bázahusaide guoski dutkamis ja dáhpáhuvvat olles dutkanproseassas – prošeavtta plánema rájes gitta dassážii go almmuhuvvo ja gaskkustuvvo.

Dutkanetihkka [1]

Dutkanetihkka lea geavahuvvon etihkka mii lea huksejuvvon dutkisearvevuođa vuođđonorpmaide ja árvvuide. Norpmat čájehit erohusa das mii lea boastut ja riekta, ja buorre ja heitot, dohkálaš ja eahpedohkálaš. Ehtalaš norpmat eai leat bisti sturrodat, muhto čuvvot áiggi ja servodatovdáneami rievdama. Lea danne dárbu daid dađistaga suokkardit ja digaštallat ođđasit.

Muhtun norpmat bohtet oidnosii buori dieđalaš geavahusa bokte, čadnon dárkilis, doarvái ja guoskevaš máhtu ohcamii. Dat leat norpmat nugo originalitehta, rabasvuohta ja luohtehahttivuohta. Eará norpmat, nugo vásttolašvuohta, bealátkeahtesvuohta ja moaitámuš, regulerejit dutkibirrasa ja dilálašvuođa dutkiid gaskkas. Dát guokte norbmačoahki galget sihkkarastit dutkama kvalitehta ja integritehta.

Nubbi norbmačoahkki dadjá juoidá dilálašvuođa birra ovttaskas olbmui ja joavkkuide mat oassálastet dutkamis, ja galgá sihkkarastit ahte dutkan lea bealuštahtti. Dakkár norpmat leat huksejuvvon prinsihpaide mat gusket olmmošárvvu gudnejahttimii, friddjavuhtii ja iešmearrideapmái, gáhttemii vaháguvvama ja eahpegovttolaš čuohcima vuostá, ja vuoiggalašvuhtii bargovugiin ja buriid ja nođiid juohkimii.[2] Dutkanetihkka lea maiddái huksejuvvon prinsihpaide dan birra ahte duktan galgá boahtit servodahkii buorrin iige vaháguhttit olbmuid, servodaga, luonddu ja birrasa. Rabas ja vuoiggalaš dutkangaskkusteapmi lea dás guovddážis.

Dutkanetihkka lea daid iešguđetge norbmačohkiid digaštallan ja dássen dutkisearvevuođas. Dainna lágiin ásaha dutkanetihkka rámmaráhkadusa dutkiservodaga norbmastivrejuvvon iešreguleremii.

Ulbmiljoavkkut ja ovddasvástádus

Dutkiin lea iešheanalaš ovddasvástádus dovddiidit dohkkehuvvon dutkanehtalaš norpmaide ja sihkkarastit ahte dutkan čuovvu daid olles dutkanproseassas.[3]

Dutkanásahusain lea ovddasvástádus «sihkkarastit ahte ásahusa dutkan dáhpáhuvvá dohkkehuvvon dutkanehtalaš norpmaid mielde».[4] Dát mearkkaša earret eará ovddasvástádusa oahpahit studeanttaid ja bargiid, ja fuolahit ahte buohkat geat barget dutkamiin dahje oassálastet dutkamis dovdet daid dohkkehuvvon dutkanehtalaš norpmaid. Ásahusain lea earenoamáš ovddasvástádus sihkkarastit dutkanetihka bajit dási áddejumis. Daid rávvagiid doaibmamis mearkkaša dát earret eará sihkkarastit buriid rutiinnaid olmmošlaš bázahusaid dutkamii, bearráigeahččat ahte ovttasbargobeliin leat rutiinnat áimmahuššat dutkanetihka, ja sihkkarastit ahte dat mii galgá dahkkojuvvot, lea doarvái koordinerejuvvon ovttasbargobeliiguin ja eará vejolaš prošeavttaiguin mat leat jođus dahje leat plánejuvvon.

Rávvagat leat vuosttažettiin oaivvilduvvon studeanttaide ja dutkiide geat galget dutkat olmmošlaš bázahusaid, muhto sáhttá maiddái leat guoskevaš eará mállet máhttobuvttadeapmái. Dan sáhttá ovdamearkka dihte atnit suokkardeamis ja iešárvvoštallamis čájáhusaid,  repatrierema ja olmmošlaš bázahusaid gieđahallama oktavuođas hálddahusas. Leat dutkanbirrasat ja ásahusat mat fertejit čielggadit guđiid dáhpáhusain rávvagat galget gustot.

Sihke Norgga ja olgoriika láhkaásahusain gávdnojit formálalaš gáibádusat olmmošlaš bázahusaid roggamii/viežžamii, gieđahallamii, iskkusváldimii ja analysaide.[5] Dát vuogádat veahkeha sihkkarastit ahte olmmošlaš bázahusaid dutkan dáhpáhuvvá bealuštahtti rámmaid siskkobealde. Lea danne maiddái ehtalaš ovddasvástádus dihtoštit ja čuovvut gustovaš lágaid ja njuolggadusaid. Dain rávvagiin lea almmatge eará rolla ja funkšuvdna go juridihkalaš lágain, dannego go dan vuolggasadji lea dutkan ja dutkanetihkka. Dutkamis gusto etihkka beroškeahttá láhkaásahusas.

Olmmošlaš bázahusat

Bagadusas galget olmmošlaš bázahusat ipmirduvvot obba dákterikkit, oasit dákterikkiin ja eará olmmošlaš (humána) biologalaš materiála mii vurkkoduvvo museain ja čoakkáldagain, dahje mat bohtet ilbmat boahttevaš arkeologalaš ja eará iskkademiin. Dat sáhttá maiddái fátmmastit olmmošlaš bázahusaid mat eai goassege leat leamaš eatnamis, muhto mat ovdamearkka dihte vurkkoduvvojit gisttuin ja sarkofagain.

Ovtta dáfus leat olmmošlaš bázahusat dieđalaš gáldomateriála mii sáhttá addit midjiide máhtu ovddeš servodagaid ja kultuvrraid birra. Nuppe dáfus leat dat materiálalaš bázahusat ovttaskas olbmuin. Sihke dieđalaš materiálan ja ovttaskas olbmuid dahje joavkkuid ovddasteaddjin lea olmmošlaš bázahusat oassi stuorát ollislašvuođas (ovdamearkka dihte hávdádankonteavsttas, hávdádanvieruin dahje kultuvrralaš konteavsttas muđui). Daid ferte danne geahččat dán ollislašvuođa oktavuođas. Dán viidodagas leat olu dutkanehtalaš guoktilašvuođat. Ovdamearkkat gos dutkanetihkka earenoamážit geahččaluvvo, sáhttet leat go dutká historjjálaččat dulbmojuvvon joavkkuid ovttaskas olbmuid, bázahusaid mat leat sierrašlájat dutkanmateriála, dahje olmmošlaš bázahusaid main ii leat dahje lea eahpesihkkaris gávdnankonteaksta ja duogášhistorjá.

Olmmošlaš bázahusaid dutkan dáhpáhuvvá olu surggiin ja olu surggiid gaskka, nugo antropologiija, arkeologiija, genetihkka, medisiidna ja paleobiologiija. Rávvagat eai leat danne čadnon ovtta sierra fágasuorgái, muhto lea guoskevaš olu iešguđetlágan fágasurggiide.

Rávvagiid huksehus

Rávvagiin leat 11 čuoggá juhkkojuvvon guovtti oassái: «A oassi: Dohkkeheapmi, vuhtiiváldin ja konteaksta» ja «B oassi: Analysat, bohtosat, gaskkusteapmi ja repatrieren». A oassái gullá  ovttaskas olbmuid, maŋisbohttiid, joavkkuid, gávnnuskonteavstta ja duogášbáikki vuhtiiváldin. B oassái gullá kvaliteh vuhtiiváldin dutkamis, destruktiiva vugiid geavaheapmi, dáhtaid gieđahallan, repatrieren ja visuálalaš gaskkusteapmi. Viidáseappot lea biddjon appendiksa mielddusin mas leat dieđut lágaid, njuolggadusaid ja bargovugiid birra ja De nasjonale forskningsetiske komiteene (FEK) ja Nasjonalt utvalg for vurdering av forskning på menneskelige levninger (dákteriggelávdegotti) birra.

Del A: Dohkkeheapmi, gudnejahttin ja konteaksta

1. Ovttaskas olmmoš

Olmmošlaš bázahusaid dutkan gáibida ovttaskas olbmo ja ovttaskas olbmo bázahusaid dohkkeheami beroškeahttá bázahusaid agis ja seailundásis. Go dutká berre gieđahallat bázahusaid ja bázahusaid konteavstta várrogasvuođain ja árvvolašvuođain. Oaivilat mii olbmuid bázahusaid árvvusatnin ja árvvolaš gielahallan, molsašuddet áiggi ja sajádaga mielde. Dutkin ferte don dovddiidit ja atnit duođalažžan kultuvrralaš ja sosiála konteavstta gudnejahttin dihte konteakstasorjavaš perspektiivvaid eallimii, rupmašii ja jápmemeahttunvuhtii.

2. Maŋisboahttit geat leat eallimin odne

Go diehtá jábmi identitehta, lea váldonjuolggadus ahte váldá oktavuođa su maŋisbohttiiguin geat odne leat eallime gulahallat iskkademiid ja vejolaš bohtosiid birra. Dát ferte dáhpáhuvvat ovdal dutkagoahtá. Nu guhkás go lea vejolaš, berre árvvoštallat addit dieđuid jotkkolaččat dutkanproseassas. Mađi lagat sogalašvuohta bázahusas lea maŋisbohttiiguin geat ellet dál, dađi deháleabbo lea váldit oktavuođa maŋisbohttiiguin. Lea dutki ovddasvástádus váldit oktavuođa ja juohkit dieđuid.

3. Earenoamáš olmmošlaš bázahusat

Buot olmmošlaš bázahusat leat earenoamážat ja sis lea ieš alddiineaset árvu, beroškeahttá agis. Dutkan mii mearkkaša olmmošlaš bázahusaid billisteami, berre dušše dáhpáhuvvat jus lea bures ákkastuvvon obbalaš ja vuđolaš árvvoštallama vuođul.

Muhtun olmmošlaš bázahusat leat dasa lassin earenoamážat dutkanmateriálan dan dihte go leat hirbmat boarrásat dahje eará diliid geažil. Dakkár bázahusaid dutkama berre árvvoštallat sierra, ja berre iskat gávdno go juo čoggon materiála ja/dahje gávdnojit dáhtat maid sáhttá atnit olahan dihte dutkanulbmila.

4. Gávdnankonteaksta, duogášbáiki ja eaiggáthistorjá

Lea dehálaš ahte dutki diehtá daid olmmošlaš bázahusaid provenienssa, mii mearkkaša bázahusaid gávdnankonteavstta, duogášbáikki ja eaiggáthistorjjá. Muhtun dáhpáhusain leat bázahusat mat eai leat humána nugo biktasat, hávdeskeaŋkkat ja eallibázahusat fárus gávdnankonteavsttas. Dain lea dalle mearkkašupmi guđelágan máhtu mii oažžut dan birra guđe kultuvrii ja religiovdnii váidni gullá. Dan bajit dási árvvoštallamii gávdnankonteavsttas lea dehálaš ahte materiála mii ii leat humána gehččojuvvo ovttas daid olmmošlaš bázahusaiguin.

Dutkit ja dutkanásahusat eai ábut dagahit rievideami, suoládeami dahje vuovdit olmmošlaš bázahusaid lobiheamit. Olmmošlaš bázahusaid dutkan main lea eahpečielga dahje eahpiduvvon proveniensa, sáhttá mearkkašit ahte dutkit oassálastet lobihis vuovdimii dahje eahpeehtalaš doibmii, ovdamearkka dihte jus bázahusat leat rábiduvvon dakkár vugiin mii lea ovttaskas olbmuid dahje joavkkuid loavkašuhttin dahje vearredahkku ovttaskas olbmuid dahje joavkkuid vuostá. Bázahusaid provenienssa ferte árvvoštallat ja čielggadit jus dutkan galgá leat ehtalaččat bealuštahtti. Dakkár árvvoštallan lea sorjavaš dihto dilálašvuođain juohke áššis, muhto dutki ii sáhte beasadit ovddasvástádusas dán oasis dutkamis.[6]

5. Iešguđetge joavkkut

Iešguđetge joavkkuin leat iešguđetlágan vuogit hálddašit jápmima ja iežaset jábmiid. Dat maid okta joavku oaivvilda vuogasin, sáhttá nubbi eará joavku oaivvildit lea loavkašuhttin. Eará joavku ii berre projiseret iežas ideálaid jábmiid gieđahallama ektui eará jovkui, dahje duššindahkat sin oainnuid, gaskaoapmin vuoigadahttit iežas daguid.

Joavku mii historjjálaččat lea leamaš marginaliserejuvvon dahje dulbmojuvvon, sáhttá leat eahpeluohttámuš dutkiide geat isket joavkku vássánáiggi. Dakkár eahpeluohttámuššii sáhttá leat sivvan ahte dutkan historjjálaččat leat geavahuvvon dahje boastut geavahuvvon, vuoigadahttit ja viidudit joavkku historjjálaš vealaheami. Eahpeluohttámuššii sáhttá dasa lassin leat sivvan ballu ahte vierro olbmot váldet sin historjjá háldoseaset. Sáhttá maiddái leat ahte muhtun joavkkut oaivvildit ahte dutkan dahje oarjemáilmmi dutkanvuogit eai leat heivvolaččat sin historjjá iskamii.

Eamiálbmogiid daid ja historjjálaččat dulbmojuvvon joavkkuid dutkan ii soaitte leat eahpeehtalaš, muhto gáibida earenoamáš dutkanehtalaš diđolašvuođa. Dutkit berrejit árvvoštallat guđiid joavkkuide dutkan čuohcá, ja dihtoštit daid guoskkahuvvon joavkkuid miellaguottuid ja oainnuid ja árvvoštallat movt daid sáhttá dustet gulahallamiin ja/dahje searvadahttimiin.[7] Dakkár suokkardallamat sáhttet leat molsašuddit áššis áššái ja sorjavaččat konteavsttas. 

Del B: Analysat, bohtosat, ja repatrieren

6. Dutkanprošeavtta kvaliteh ja čađahahttivuohta

Olmmošlaš bázahusaid dutkama ehtalaš suokkardeamis berre prošeavtta obbalaš árvvoštallan leat fárus, mas olmmošlaš bázahusaid vejolaš billahuvvan ja vejolaš čuohcin guoskkahuvvon beliide vihkkedallo prošeavtta kvalitehta ja ja čađahahttivuođa ektui. Olu dilálašvuođat sáhttet váikkuhit dutkanprošeavtta kvalitehtii ja čađahahttivuhtii.

Dutkit ávžžuhuvvojit suokkardit earret eará čuovvovaš gažaldagaid:

• Leatgo gažaldagat dárkilat ja dievaslaččat?
• Leago teoriija- ja metodaválljen ulbmilaš dutkangažaldagaide?
• Leatgo olbmot geat galget čađahit roggama/viežžama, iskkusváldima ja analysa doarvái heivvolaš gelbbolašvuohta?
• Leago dutkanprošeakta čađahahtti daiguin resurssaiguin mat gávdnojit?
• Leago prošeavttas dáhtagieđahallanplána ja almmuhanplána?
• Movt dokumenterejuvvojit metodat – destruktiiva ja ii-destruktiiva – dokumenteren?teah

7. Vuordemeahttun váikkuhusat

Dutkama čađaheamis leat dávjá máŋga ulbmila ja dasa olu váikkuhusat maid dutkit eai leat dáhtton dahje vuordán. Dábálaččat leat muhtun váikkuhusat sávahahttit, ja earát fas sáhttet adnojuvvot váttisin dahje eahpesávahahttin. Dutkiin lea ovddasvástádus árvvoštallat ja meroštallat daid iešguđetlágan váikkuhusaid mat juohke prošeavttas soitet dahje jáhkkimis leat.

8. Destruktiiva vuogit ja dárkilastin

Go geavaha destruktiiva vugiid[8], billahuvvá guoskevaš dutkanmateriála. Danne berre bidjat alla gáibádusaid duođašteapmái ovdal iskkusváldima ja eará dutkiid vuhtiiváldimii. Jus materiála lea nohkan de dieđusge ii leat šat eará dutkiin vejolašvuohta dutkat dan boahtte áiggis.

Dasa lassin lea dehálaš vuhtiiváldit dutkiid dárkilastinvejolašvuođa. Jus galgá sáhttit dárkilastit iskkusváldima olmmošlaš bázahusain, de berre leat vejolaš dahkat unnimusat ovtta ođđa analysa dan seamma materiálas. Danne berre sihkkarastit báhcán materiála maŋŋil iskkusváldima vai lea vejolaš dárkilastit iskkusbohtosa maŋŋil.

Destruktiiva vugiid berre árvvoštallat dárkilit. Dakkár vugiide berre laktit iskkusváldinstrategiija mii ráddje materiála massima, heivvolaš ja realisttalaš vugiid, ja plána movt gieđahallat geavakeahtes materiála. Dáhtaid rabas juohkin sáhttá eastadit dahje unnidit boahttevaš materiálabillisteami.

Olmmošlaš bázahusat earenoamáš dutkanmateriálan fátmmasta viidát áddejumis maiddái dutkama dohkkeheami mii lea earret iežas prošeavtta.

9. Dáhtagieđahallan

Buohkat geat barget dutkamiin mas leat olmmošlaš bázahusat searvvis, berre leat plána movt dáhtat galget hálddašuvvot, go guoská bealuštahtti vurkemii, organiseremii, lisensieremii ja olámuttolašvuhtii.[9] Buorre dáhtagieđahallan dutkanprošeavttain lea dehálaš earret eará sihkkarastin dihte ahte dáhtaid sáhttá lonohallat sihke nationálaččat ja internationálalaččat vai ráddje materiálabillisteami, geahpeda čoakkáldagaid deaddaga ja sihkkarastá materiála boahttevaš buolvvaide. Buorre dáhtagieđahallan lea earenoamáš dehálaš duktamis mas geavahuvvojit analysat main šaddet stuora dáhtačoahkit, ja dutkamis mas leat dáhtat mat soitet leat hearkkit, ovdamearkka dihte DNA-analysat.

Buori dáhtagieđahallama sáhttá ovdamearkka dihte olahit go geavaha diehtovuođu mii lea oaivvilduvvon dán áigumuššii, dasa gullet maiddái internationála diehtovuođut.

Berre čielggadit gii galgá ráhkadit dáhtačoahki, ovdamearkka dihte dutki/prošeaktajođiheaddji dahje sekundára oasálaš. Jus sekundára oasálaš galgá ráhkadit dáhtačoahki, de berre čielggaduvvot leago dán oasálaččas stáhtus ovttasbargoasálažžan vai leago máksobargu. Das lea mearkkašupmi eaiggátvuhtii ja/dahje beassamii dáhtaide. Berre maiddái čielggaduvvot movt, gii gálgá vurket ja guđe formáhtas dáhtat galget vurkejuvvot. Viidáseappot berre čielggaduvvot guđe formáhtas dáhtát galget leat rahpasit olámuttus, ja movt vejolaš hearkkes dáhtaid galgá gieđahallat ja gáhttet. Ovdamearkkat hearkkes dáhtaide leat DNA-dáhtat joavkkuin mat várašit iežaset representatiiva genehtalaš dáhtaid dahkamis olámuddui, ja dáhtat mat bohtet ovttaskas olbmuin geaid identitehta lea dovddus ja geain sáhttet leat maŋisboahttit geaid sáhttá identifiseret.

10. Repatrieren

Muhtun dáhpáhusain sáhttá leat áigeguovdil repatrieret olmmošlaš bázahusaid, mii mearkkaša máhcahit daid ruovttoluotta dan kontekstii gos álgoálggus bohte dahje gosa sáhttet assosierejuvvot. Repatrieret sáhttá leat hávdádit daid olmmošlaš bázahusaid ođđasit dahje máhcahit daid vuogas vurkkohahkii.

Sivat olmmošlaš bázahusaid repatrieremii sáhttet ovdamearkka dihte leat ahte dat leat lagas fuolkkit olbmuide geat dál leat eallime, leat čadnon marginaliserejuvvon jovkui dahje leat eahpeehtalaččat háhkkojuvvon. Repatrieren mii lea čadnon marginaliserejuvvon jovkui dahje eahpeehtalaš háhkamii berre leat ruohtastuvvon bajit dási representatiiva orgánii. Lea dárbu sihkkarastit ahte repatrierema čađaheamis lea bealuštahtti vuođđu mii vuhtiiváldá daid olmmošlaš bázahusaid provenienssa ja sogolaš kontekstuálalaš gullevašvuođa. Jus bázahusaid gullevašvuohta lea eahpesihkar, sáhttá árvvoštallat galgá go dahkat ovdagihtii iskkademiid mearridan várás gullevašvuođa sihkkareappot. Lea dehálaš ahte dutkit ja ásahusat leat informatiiva iežaset vástádusain duogášservodahkii, maiddái man birra maid sii eai dieđe. Dákkár proseassat berrejit leat rahpasat ja čađačuovgit.

Jus repatrieren mielddisbuktá ođđasithávdádeami, ii leat šat vejolaš dutkat daid olmmošlaš bázahusaid. Váikkuhus sáhttá leat ahte joavkkut masset vejolašvuođa oažžut dieđuid iežaset máttuid ja historjjá birra. Vuhtiiváldin dihte sávaldagaid mat joavkkus vejolaččat leat sáhttá árvvoštallat ovdamearkka dihte osteologalaš analysa, govvaduođašteami ja/dahje iskkusváldima – lagas gulahallamiin duogášservodagain – ovdal hávdáda bázahusaid ođđasit.

11. Visuála gaskkusteapmi

Dutkanetihkka guoská maiddái visuála olmmošlaš bázahusaid visuála gaskkusteapmái fysalaš ja digitála čájáhusain dahje eará gaskkustanvugiin. Bajit dásis berre olmmošlaš bázahusaid gaskkusteapmi ákkastuvvot fágalaččat ja leat fárus lunddolaš oassin gaskkusteami ulbmilis čájehit, oahppat dahje juohkit dieđuid.

Olmmošlaš bázahusaid berre ovdanbuktit árvvolaččat (geahča 1. čuoggá) ja dainna lágiin ahte dat gudnejahttá vejolaš maŋisbohttiid mat ellet dál (geahča 2. čuoggá) ja čearddalaš, oskkoldatlaš dahje eará joavkkuid servodagas (geahča 5. čuoggá). Olmmošlaš bázahusaid čájáhusat main lea dovdameahttun dahje váttis duogáš berre árvvoštallat earenoamážit (geahča 4. čuoggá). Fysalaš čájáhusaid bázahusain sáhttet maiddái dagahit ahte materiála billahuvvá. Lea danne dehálaš sihkkarastit buriid seailluhan- čájáhusdilálašvuođaid.

Vásttolaš ásahusas berrejit leat rutiinnat movt sii gieđahallet oktavuođaváldimiid ovttaskas olbmuin dahje joavkkuin váldit eret olmmošlaš bázahusain čájáhusain.[10]

Mii ávžžuhit ásahusaid jámma servodatdigaštallamiid ja maiddái berošteddjiid vuhtiiváldima vuođul digaštallat movt olmmošlaš bázahusat geavahuvvojit čájáhusain ja eará gaskkusteamis, fágalaš guoskevašvuođa, dutkanetihka, ja máhttogaskkusteami.

Appendiksa

Lágat, njuolggadusat ja bargovuogit

Jus dutkan mielddisbuktá materiála roggama, de ferte fuomášumi atnit lágaide mat várjalit hávddiid ja olmmošlaš bázahusaid. Bajilgovva bargojuohkimis daid iešguđetge kulturmuitohálddašeami aktevrraid gaskka gávdno dás: Veileder til ansvarsforskriften.[11] Geahča maiddái Veileder ved funn av menneskelige levninger[12], mas lea bajilgovva guoskevaš lágain ja otná geavadis olmmošlaš bázahusaid gávdnama  ja hálddašeami oktavuođas.

Jus galgá dutkat materiála mii lea čoakkáldagas, de ferte váldit oktavuođa čoakkáldagain mii vurkkoda ja hálddaša bázahusaid čielggadit proseassa. Materiála sáhttá vurkkoduvvot eará ásahusas go eaiggátásahusas, ja dakkár dáhpáhusain lea maiddái dárbu váldit oktavuođa eaiggátásahusain viežžan dihte dárbbašlaš lobi. Jus áigu gieđahallat olmmošlaš bázahusaid mat leat ráfáidahtton kulturmuitolága olis, de ferte ohcat.[13]

Jus dákteriggi galgá geavahuvvot medisiinnalaš ja dearvvašvuođafágalaš dutkámii, de gullá dát dearvvašvuođadutkanlága[14] mearrádusaid vuollái. Dakkár dáhpáhusain ferte ohcat Regionale komiteer for medisinsk og helsefaglig forskningsetikk (REK) (Dearvvašvuođafágalaš dutkanetihka regionála lávdegottis) ásahusas lobi čađahit prošeavtta. Geahča eanet dieđuid dás: www.rekportalen.no.

Sámi olmmošlaš bázahusaid dutkan

ILO-konvenšuvdna nr. 169[15] addá sápmelaččaide eamiálbmotstáhtusa Norggas. ON:a oktasaš eamiálbmotjulggaštus nanne ahte eamiálbmogiin lea riekti seailluhit, dárkkistit, suodjalit ja ovdánahttit iežaset kulturárbbi, iežaset árbevirolaš máhtu ja iežaset kulturdovddahemiid.[16] Álbmotriekti nanne maiddái ahte eamiálbmogii lea riekti oassálastit mearridanproseassaide ja ráđđádallamiidda áššiin mat gusket sidjiide.[17]

Sámedikki dievasčoahkkin mearridii njukčamánus 2021 sierra dieđáhusa sámi kulturmuitosuodjaleami birra[18], mii muitala guđe guvlui sámi kulturmuitosuodjalus galgá mannat boahttevaš jagiid, oktan olmmošlaš bázahusaid ja hávdemateriála hálddašemiin (kap. 6).

Lea ráhkaduvvon sierra šiehtadus Universitet i Oslo (UiO) (Oslo universitehta) ja Sámedikki gaskka sámi olmmošlaš bázahusaid hálddašeami birra mat leat De Schreinerske Samlinger vuorkkás UiO:s (Oslo universitehtas).[19] Sámediggi lea maiddái mearridan sierra ehtalaš njuolggadusaid sámi dearvvašvuođadutkamii[20] mat maiddái guoskkahit humána biologalaš materiála dutkama. Njuolggadusat gieđahallet earret eará eamiálbmogiid vuoigatvuođa iešmearrideapmái ja miehtamii dutkama oktavuođas.

Go áigu dutkat sámi olmmošlaš bázahusaid fertet don lassin eaiggátásahusa lohpái oažžut lobi ja miehtama Sámedikkis.

Nationála dutkanehtalaš lávdegottit)

De nasjonale forskningsetiske komiteene (FEK) (Nationála dutkanehtalaš lávdegottiin) ásahusas lea láhkavuođđu dutkanehtalaš barggu organiserema lágas (dutkanetihkkalágas). FEK (DEL) galgá leat dutkanetihka njunuš orgána nationála dutkanvuogádagas. FEK (DEL) sisttisdoallá Den nasjonale forskningsetiske komité for medisin og helsefag (NEM) (Medsiinna ja dearvvašvuođafága nationála dutkanehtalaš lávdegoddi), Den nasjonale forskningsetiske komité for naturvitenskap og teknologi (NENT) (Luonddudiehtaga ja teknologiija dutkanehtalaš lávdegoddi), Den nasjonale forskningsetiske komité for samfunnsvitenskap og humaniora (NESH) Servodatdiehtaga ja humaniora nationála dutkanehtalaš lávdegoddi), Nasjonalt utvalg for gransking av uredelighet i forskning (dárkilastinlávdegoddi) (Nationála lávdegoddi eahperehálašvuođa guorahallamii dutkamis) ja  Nasjonalt utvalg for vurdering av forskning på menneskelige levninger (Nationála lávdegoddi olmmošlaš bázahusaid árvvoštallamii)(Dákteriggelávdegoddi). Dat golbma fágaspesifihkka lávdegotti, NEM, NENT (NELT) ja NESH, ásahuvvo 1990:s, Stuorradiggedieđáhusa nr. 28 (1988–1989) Dutkama birra vuođul. 2007:s sirdojuvvui dán golmma lágas láhkavuođđu dutkanetihkkaláhkii. Seammás ásahuvvui Guorahallanlávdegoddi. 2008:s ásahuvvui dákteriggelávdegoddi fágalaš sorjjasmeahttun ja ráđđeaddi lávdegoddin FEK:s (DEK).

FEK (DEL) Váljagottit ja lávdegottit leat fágalaččat sorjjasmeahttumat ja addet ráđiid ja rávvagiid dutkanehtalaš gažaldagain. Ođđajagimánu 1. beaivvi 2013 doaibmagođii FEK (DEL) sierra Máhttodepartemeantta vuollásaš hálddašanorgánan.

Nasjonalt utvalg for vurdering av forskning på menneskelige levninger  (Olmmošlaš bázahusaid dutkama árvvoštallama Nationála lávdegoddi)

Dákteriggelávdegoddi ásahuvvui NEM ja Universitetet i Oslo (Oslo universitehta) kollegia evttohusa olis. Ásaheami vuođđun lei Oslo universitehta bargui seailluhit ja dutkat sámi materiála De Schreinerske Samlinger ásahusas ja gáibádussii repatrieret osiid dán materiálas. Lávdegoddi biddjui álggos NESH vuollásaš lávdegoddin, muhto lea skábmamánu 2021 rájes fágaidrasttideaddji lávdegoddi FEK:s (DEL:s). NEM, NENT ja NESH nammadit dákteriggelávdegotti miellahtuid.

Dákteriggelávdegoddi sáhttá addit rávvagiid ja ráđiid dutkiide, fágaolbmuide, ásahusaid ja eiseválddiide dutkanehtalaš gažaldagaid birra čadnon olmmošlaš bázahusaid dutkamii.

Lávdegoddi ráhkada ja ođasmahttá rávvagiid ja veahkeha oahpuin, oahpahusain ja gaskkustemiin dutkanehtalaš gažaldagain čadnon olmmošlaš bázahusaid dutkamii.

Lávdegoddi sáhttá buktit cealkámušaid dutkanprošeavttaid, visuála gaskkusteami, repatrierema, ja olmmošlaš bázahusaid gieđahallama birra hálddahusas ja arkeologalaš roggamiin. Eaktun lea ahte áššit guoskkahit olmmošlaš bázahusaid gieđahallamii mii gullá dutkamii. Buohkat (studeanttat, dutkit, ásahusat, sii geat guoskkahuvvojit ja earát) sáhttet váldit oktavuođa dákteriggelávdegottiin, muhto lávdegoddi mearrida ieš guđiid áššiid meannuda.

Barggustis vuhtiiváldá lávdegoddi ehtalaš njuolggadusaid maid nationála[21] ja internationála[22] orgánat leat ráhkadan [23]. Dasa lassin vuhtiiváldet sii mearrádusaid mat leat dálá láhkaásahusain, nugo kulturmuitolágas[24], svalbárdabiraslágas[25] ja hávdádanlágas[26], ja konvenšuvnnain maidda Norga lea guorrasan[27].

Lávdegottis leat logi miellahtu ja okta sadjásašáirras. Ovcci miellahtu leat dieđalaš fágadiehttit guoskevaš fágasurggiin, okta miellahtu ii leat. Sihkkarastin dihte viidodaga gullet golmmas miellahtuin NEM:i, NENT:i ja NESH:i. Ovtta miellahtus lea duogáš sámi kultuvrra ja servodaga dutkamis.

Dákteriggelávdegotti cealkámušat

Dákteriggelávdegoddi lea buktán cealkámušaid olu áššin mat čuožžilahttet iešguđetlágan dutkanehtalaš gažaldagaid olmmošlaš bázahusaid dutkama birra. Cealkámušat sáhttet leat ávkkálaččat digaštallamiin ja ehtalaš suokkardemiin iežas dutkama hárrái. Daid sáhttá lohkat dás: https://www.forskningsetikk.no/om-oss/komiteer-og-utvalg/skjelettutvalget/uttalelser/ 

Dákteriggelávdegotti ovddeš ja dálá miellahtut

2022-
Sean D. Denham (lávdegoddejođiheaddji), Therese Robertsen Almaas, Marianne Hem Eriksen, Siri Forsmo, Kjetil Fretheim, Elin Rose Myrvold, Jens Rytter, Asgeir Svestad, Torgeir Sørensen (sadjásaš) og Sølvi Vik.

2020-2021
Nils Anfinset (lávdegoddejođiheaddji), Sean D. Denham, Therese Robertsen Almaas, Tone Druglitrø, Marianne Hem Eriksen, Siri Forsmo, Kjetil Fretheim, Elin Rose Myrvold, Jens Rytter, Asgeir Svestad og Torgeir Sørensen (vara).

2018-2019
Nils Anfinset (lávdegoddejođiheaddji), Therese Robertsen Almaas, Sean D. Denham, Siri Forsmo, Kjetil Fretheim, Tora Hultgren, Elin Rose Myrvold, Jens Rytter, Birgitte Skar og Unn Yilmaz.

2017
Nils Anfinset (lávdegoddejođiheaddji), Therese Robertsen Almaas, Dag Brusgaard, Sean D. Denham, Ingegerd Holand, Tora Hultgren, Elin Rose Myrvold, Jens Rytter, Birgitte Skar og Unn Yilmaz.

2016
Nils Anfinset (lávdegoddejođiheaddji), Dag Brusgaard, Finn Audun Grøndahl, Ingegerd Holand, Tora Hultgren, Jon Kyllingstad, Patricia Melsom, Ingrid Sommerseth, Birgitte Skar og Unn Yilmaz.

2013-2015
Anne Karin Hufthammer (lávdegoddejođiheaddji), Nils Anfinset, Dag Brusgaard, Finn Audun Grøndahl, Ingegerd Holand, Tora Hultgren, Jon Kyllingstad, Patricia Melsom, Ingrid Sommerseth, Birgitte Skar og Unn Yilmaz.

2012
Anne Karin Hufthammer (lávdegoddejođiheaddji), Dag Brusgaard, Ingegerd Holand, Tora Hultgren, Jon Kyllingstad, Patricia Melsom, Ingrid Sommerseth, Birgitte Skar og Unn Yilmaz.

2011
Oddbjørn Sørmoen (lávdegoddejođiheaddji), Dag Bruusgaard, Marit Anne Hauan, Ingegerd Holand, Anne Karin Hufthammer, Jon Kyllingstad, Patricia Ann Melsom og Ingrid Sommerseth.

2008-2010
Oddbjørn Sørmoen (lávdegoddejođiheaddji), Hallvard Fossheim, Marit Anne Hauan, Ingegerd Holand, Anne Karin Hufthammer, Jon Kyllingstad, Patricia Ann Melsom (2009 rájes), Ingrid Sommerseth, Åge Wifstad og Finn Ørnulf Winther.

Vuollečujuhusat

[1] Dát oassi lea huksejuvvon ovdanbuktimii dás: Forskningsetiske retningslinjer for samfunnsvitenskap og humaniora. Den nasjonale forskningsetiske komité for samfunnsvitenskap og humaniora (NESH), 2021, s. 6–7.

[2] Dutkama vásttolašvuođa prinsihpaid formuleremii dás: The Belmont Report: Ethical Principles and Guidelines for the Protection of Human Subjects of Research. Bethesda, Md.: The Commission, 1978.

[3] Lov om organisering av forskningsetisk arbeid (dutkanetihkkaláhka) § 4.

[4] Lov om organisering av forskningsetisk arbeid láhka (dutkanetihkkaláhka) § 5.

[5] Geahča eanet lágaid, njuolggadusaid ja bargovugiid birra appendiksas. Geahča maiddái Veileder ved funn av menneskelige levninger. Nasjonalt utvalg for vurdering av forskning på menneskelige levninger (Dákteriggelávdegoddi), 2018.

[6] Geahča maiddái 33. čuoggá Forskningsetiske retningslinjer for samfunnsvitenskap, humaniora. Den nasjonale forskningsetiske komité for samfunnsvitenskap og humaniora (NESH), 2021.

[7] Geahča cealkkaoasi «Sámi olmmošlaš bázahusaid dutkan» appendiksas.

[8] Muhtun vuogit adnojuvvojit leat ii-destruktiivan, ovdamearkka dihte røntgensuotnjarat dahje synkrotrončuovga, sáhttet dagahit vahága biomolekyleara materiálii nugo proteinnaide dahje DNA:i. Berre danne leat standárda ahte registrere materiála akkumulurejuvvon eksponerema rávdnjemii.

[9] Nationála njuolggadusaid gávdnan, geahča Nasjonal strategi for tilgjengeliggjøring og deling av forskningsdata mái. Ráđđehus, 2017; ja Tilgjengeliggjøring av forskningsdata. Policy for Norges forskningsråd. Forskningsrådet, 2017. Viidáseappot doarjjan dáhtagieđahallama plána ráhkadeapmái čujuhuvvo FAIR-prinsihpaide (Wilkinson, M., Dumontier, M., Aalbersberg, I. et al., «The FAIR Guiding Principles for scientific data management and stewardship». Sci Data 3, 2016), ovdamearkka dihte nugo GO FAIR lea implementeren daid.

[10] Eanet bajit dás rámma bargguide museain ja čájáhusain, geahča Code of Ethics for Museums. International Council of Museums (ICOM), 2017.

[11] Veileder til ansvarsforskriften. Riksantikvaren, 2020.
[12] Veileder ved funn av menneskelige levninger. Nasjonalt utvalg for vurdering av forskning på menneskelige levninger (Dákteriggelávdegoddi), 2018.
[13] Retningslinjer for prøvetaking og vitenskapelig analyse av kulturhistorisk materiale i universitetsmuseenes samlinger. Felles kvalitetssystem for universitetsmuseene, 2018.

[14] Lov 20. juni 2008 nr. 44 om medisinsk og helsefaglig forskning (dearvvašvuođadutkanláhka).

[15] ILO-konvensjon nr. 169 om urfolk og stammefolk i selvstendige stater. Genève, 1989.

[16] FNs erklæring om urfolks rettigheter, artikkel 31. FNs generalforsamling, 2007.

[17] ILO-konvensjon nr. 169 om urfolk og stammefolk i selvstendige stater, artikkel 6. Genève, 1989; FNs erklæring om urfolks rettigheter, artikkel 12, 18, 19 og 32. FNs generalforsamling, 2007; FNs konvensjon om sivile og politiske rettigheter, artikkel 27. FN, 1976.

[18] Áimmahuššan – Sámediggedieđáhus sámi kulturmuitosuodjalusa birra. Sámediggi, 2021.

[19] Šiehtadus Oslo ja Sámedikki gaskkas sámi bázahusaid hálddašeami birra Oslo universitehtas (De Schreinerske Samlinger), 2020.

[20] Sámi dearvvašvuođadutkama ehtalaš njuolggadusat. Sámediggi, 2019.

[21] Forskningsetiske retningslinjer for samfunnsvitenskap, humaniora, juss og teologi. Den nasjonale forskningsetiske komité for samfunnsvitenskap og humaniora (NESH), 2021. Forskningsetiske retningslinjer for naturvitenskap og teknologi. Den nasjonale forskningsetiske komité for naturvitenskap og teknologi (NENT), 2016. Sámi dearvvašvuođadutkama njuolggadusat. Sámediggi, 2019.

[22] Ovdamearkka dihte Code of Ethics for Museums. International Council of Museums (ICOM), 2017.

[23] Ovdamearkka dihte Code of Ethics for Museums. International Council of Museums (ICOM), 2017.

[24] Lov 9. juni 1979 nr. 50 om kulturminner (kultursuodjalusláhka).

[25] Lov 15. juni 2001 nr. 79 om miljøvern på Svalbard (svalbárdabirasláhka).

[26] Lov 7. juni 1996 nr. 32 om gravplasser, kremasjon og gravferd (hávdádanláhka).

[27] Som UNESCO-konvensjonen om tiltak for å forby og forhindre ulovlig import og eksport av kulturgjenstander og ulovlig overføring av eiendomsrett til kulturgjenstander. Paris, 1970; FNs konvensjon om sivile og politiske rettigheter, artikkel 27. FN, 1976; ILO-konvensjon nr. 169 om urfolk og stammefolk i selvstendige stater. Genève, 1989; Europarådets konvensjon om vern av den arkeologiske kulturarven. Valletta, 1992; Europarådets rammekonvensjon om beskyttelse av nasjonale minoriteter. Strasbourg, 1995; FNs erklæring om urfolks rettigheter, artikkel 12, 18, 19 og 32. FNs generalforsamling, 2007.

Oversettelse ved AKoversettingsservice, Anne Kristine Utsi.